Õlaliiges on meie keha kõige liikuvam ja ebastabiilsem liiges!
Õlaliiges koosneb kolmest luust – õlavarreluust, abaluust ja rangluust – omavahel seotud sidemete ja lihaste abil, ühendades käe kehaga.
Võrreldes teiste liigestega on õlaliigesel kõige suurem liikumisulatus. Luustruktuure ümbritsevad sidemed, kõõlused ja lihased, mis stabiliseerivad õlaliigest ning tagavad käte ja liigeste sujuva liikumise.
Õlaliigese vaevuste tagajärjel võib olla häiritud kogu käe funktsioon, väheneda liigutuste ulatus või kätes puududa jõud.
Rohkem kui pooled Eesti inimesed puutuvad vähemalt korra elus kokku õlaliigese vaevustega!
Proovi vältida õlaliigese vaevusi:
- Vähenda kogunenud stressi. Elades pika aja jooksul pingeseisundis, aktiveeruvad kaitsemehhanismid, mis saadavad lihastele signaali pidevaks valvel olemiseks, mille tulemusena võivad hakata tekkima põletikulised protsessid;
- Säilita õiget kehahoiakut (ära küüruta) nii kõndides kui ka istudes;
- Võimlemisharjutuste tegemisel hoia õlaliigest ümbritsevate lihaste toonust. Väldi liigutusi, mis põhjustavad õla piirkonnas ebameeldivaid aistinguid;
- Väldi tegevusi, mille ajal tuleb hoida käsi enda ees. Kui seda vältida ei saa, siis leia aega et lasta kätel puhata, tee pause;
- Tee kaela ja õlavöötme massaaži, mis parandab vereringet, lümfiringet, lihaste toonust ja lõdvestab ülepingutatud lihaseid. Nõuanne:
- kui tunned õlaliigese piirkonnas ebamugavust, siis esita endale järgmised küsimused:
- 1. Kas õlaliiges on muutunud jäigaks? Kas saame õlga igas suunas pöörata?
- 2. Kas tunned liigutuse sooritamisel ebastabiilsust, justkui võiks liiges paigast ära nihkuda?
- 3. Kas Sul napib õlaliigeses jõudu igapäevaste tegevuste tegemiseks?
Kui vastasid vähemalt ühele endale esitatud küsimusele „jah“, siis ära viivita ja pöördu arsti poole!
