Ujumine on spordiala, mis sobib hästi ka vähetreenitutele ja ülekaalulistele. Samuti tuleb see kasuks artriidi ja liigesevalu korral ja aitab südame tervist parandada. Suvel võiksime seda aktiivset ja mitmekülgset spordiala harrastada võimalikult sagedasti, kuna kasutegureid on uskumatult palju.
✓kuna keha kaalub vees oluliselt vähem, siis ei koorma ujumine liigeseid nii palju kui muud füüsilised tegevused;
✓ujudes saab koormust kogu keha — pealaest varbaotsteni — nii toniseerime lihaseid, suurendame lihasjõudu, tugevdame kõõluseid ja sidemeid ja parandame vastupidavust;
✓kindla toe puudumine ujumise ajal võimaldab jäsemeid liigutada kõigis võimalikes suundades, mille tulemusena suureneb liigeste painduvus ja liikuvus;
✓ujumine loob liigestes optimaalse rõhu, mis aitab varustada liigesekõhre vajalike toitainetega, ilma liigest üle koormamata;
✓tänu ujumise ajal aset leidvatele temperatuurimuutustele paraneb ainevahetus;
✓ ujudes tugevdame hingamislihaseid ja rindkere laieneb, mille tulemusena suureneb kopsumaht;
✓ ujumine puhastab nahka tolmust, higist ja rasust ja intensiivistab naha ja nahaaluse kihi ainevahetust;
✓ parandab une kvaliteeti ja väheneb stress, kuna ujumine avaldab positiivset mõju kesknärvisüsteemile.
Kuigi ujumist peetakse üheks kõige liigeste- ja kehasõbralikumaks spordialaks, kaasnevad sellega siiski ka mõned riskid, mida on võimalik õigete võtetega vähendada.
- Ujudes, nagu ka kõndides või joostes, peaks pea olema kogu kehaga ühel joonel. Selili ujudes tuleks pilk suunata ülespoole ja pead hoida veepinnal. Rinnuli ujudes peaks pilk olema suunatud põhja poole ja pead tuleks pöörata, vasakule või paremale, ainult õhu sissehingamiseks. Kui ujumise ajal hoida pead veest väljas, muutub hingamine raskeks, lülisammas saab täiendavat koormust ja ka ujumine ise aeglustub;
- Kartuses pead vee alla panna, ujume sageli parema meelega selili. Seliliasendis ujume aga instinktiivselt õigesti, sest hoiame pead ja keha horisontaalasendis, keha ei saa täiendavat koormust ning me suudame paremini lõdvestuda;
- Ujuma peaks rahulikult ja kiirustamata, laskmata lihastel üle väsida — nii on ka hingata kergem ning lihaspingeid tekib vähem;
- Oluline on lõdvestada jalgu— kui lihased on liiga pinges, muutub ujumine ebaloomulikuks ja me väsime kiiremini;
- Enne ujumist tuleks vähemalt 5-10 minutit teha lihtsaid soojendusharjutusi, liigutada liigeseid ja sidemeid, eriti õlavöötmes. Selleks sobib suurepäraselt ujumisliigutuste kordamine kuival maal;
Vahetult peale tugevat einet on mõistlik ujumist veidi aega edasi lükata, et magu ei oleks toiduga koormatud.
