Mis ühele kerge, võib olla teisele hoopiski raske! Raskus on suhteline mõiste ja selle defineerimisel peaksime lähtuma tõstja objektiivsetest võimetest. Selge on see, et raskuste tõstmisega kaasneb alati potentsiaalne vigastuste oht.
Kõige enam ohustatud on füüsilise töö tegijad, eriti kui nende väljaõpe on puudulik või nad ei võta ergonoomilisi töövõtteid tõsiselt.
Siiski ei tõsta me raskusi ainult tööd tehes vaid ka vabal ajal. Sinna alla kuuluvad erinevad hobitegevused, kodused toimetused ning laste ja lapselastega tegelemine, mille käigus väikelapsi sülle võetakse, ohuolukordadest eemaldatakse või nendega lihtsalt füüsiliselt aktiivseid mänge mängitakse.
Õpime, kuidas tõsta raskusi end vigastamata!
- Tõstame ainult seda, mida oleme tõesti füüsiliselt võimelised tõstma;
- Toetame harkis jalad õlgade laiuselt kindlale aluspinnale;
- Kükitades painutame jalgu puusadest ja põlveliigestest;
- Proovime selga sirgena hoida, ilma ette kummardumata;
- Tõstmisel sirutame jalgu aeglaselt põlve- ja puusaliigestest. Pingutame kõhulihaseid, et vältida negatiivset koormust lülisambale;
- Hoiame tõstes eset endale võimalikult lähedal, et vähendada koormust alaseljale;
- Raske eseme kandmisel püüame hoida õlad ja puusad ühel joonel (frontaaltasapinnal), et vältida pöörlevaid liigutusi selgroos;
- Eseme käest panemisel hoiame selga sirgena, kükitame aeglaselt välja hingates, painutades jalgu puusa- ja põlveliigestest.
Pea meeles!
✓Raskeid esemeid tõstes hoiame kummardumise ajal jalgu sirgetena!
✓Püüame mitte tõsta raskeid esemeid õlgadest kõrgemale;
✓Raske eseme tõstmisel või hoidmisel väldime järske pöördeid;
✓Rasket eset tõstes kasutame mõlemat kätt;
✓Jälgime, et liikumisteekond oleks vaba ja ohutu.
