Kuidas arenevad liigesehaigused? Liiges koosneb liigesepindade kõhredest ja liigeseõõnest, mis on täidetud sünoviaalvedelikuga, mis summutab füüsilise koormuse ajal liigesele mõjuvat jõudu ja määrib kõhresid, vähendades hõõrdumist.
Lisaks on liigesevedelik oluline liigese toitumise seisukohalt – füüsilisel pingutusel satuvad toitained koos liigesevedelikuga kõhre ning koormuse vähenemisel naaseb vedelik liigeseõõnde ja eemaldab seeläbi kõhrest kulumisproduktid. Sünoviaalvedelik on rikas hüaluroonhappe poolest. See tõmbab vett ligi, nii et keskkond muutub tarretisesarnaseks.
Liigeste lagunemise (artroos) protsessi alguses väheneb molekulide hulk ja hüaluroonhappe kontsentratsioon, mistõttu on häiritud ka liigesevedeliku kaitsefunktsiooni. See põhjustab hõõrdumist liigese pinnal olevate kõhrede vahel, soodustab nende kulumist ning on põletiku ja valu põhjustaja.
Liigesekõhr uueneb pidevalt. Kõhrekude koosneb spetsiifilistest rakkudest, kondrotsüütidest ja II tüüpi kollageenkiudude võrgustikust, mille tühimikke täidavad hüaluroonhape, glükoosamiin, kondroitiinsulfaat ja teised proteoglükaanid. II tüüpi kollageen tagab kõhre tugevuse. See moodustab umbes 70% kõhre kuivkaalust.
Lõpuks hakkab kõhr lagunema, sest kondrotsüüdid ei suuda toota kõhre täisväärtuslikku kudet ning proteoglükaani kahanevad molekulid imavad vähem vett. Kõhred kuivavad, nende elastsus väheneb, mistõttu liigeste pinnad kuluvad ja tekivad liigesemuutused: valu, jäikus, krigisemine, paistetus jne.
