Uurisime kuidas elab ja millega tegeleb Eesti peajõuluvana. Küsisime mis aitab tal püsida värske ja heas tujus. Kuulasime kuidas ta enne pühademaratoni oma tervise eest hoolitseb, mis moel ta oma liigesed ja luud töökorras ja tugevad hoiab, nii et need peaksid vastu tema sülle ronivate laste rabelemisele. „Vahel tuleb sülle võtta ka mõni õpetaja, isegi koolidirektoreid on ette tulnud,“ naerab oma toreda bassihäälega peajõuluvanaks kutsutud, muul ajal suurettevõtte IT-osakonda juhtiv Ardi, lisades et tema jaoks on kehalise aktiivsuse säilitamine väga oluline.
Ta jutustab, kuidas ta oma tervise eest hoolt kannab
Kuigi Ardi mängis seda müstilist tegelast esimest korda juba teismelisena, tuli tal selleks et ta tunnistataks ka ametlikuks jõuluvanaks, osaleda mitu aastakümmet tagasi spetsiaalsel konkurentsil ja edestada teisi osalejaid. Seejärel kinkis Lapimaalt Vastseliinasse lennanud jõuluvana talle erilised regaalid, mis kinnitavad tema paremust teiste Eesti jõuluvanade ees.
„Kuni tolle ajani olin tavaline jõuluvana, kuid 1997. aastal sai minust tituleeritud Eesti jõuluvana,“ rääkis vestluskaaslane.
Ta on jõuluvana vastutusrikast ametit pidanud juba 47 aastat. Alati värske ja energiline mees jutustas et tänavu ei õnnestunud tal tervisehädasid vältida. „Osalesin kunstiplenaariumil, libisesin ja rebestasin meniskit. Mõnda aega koperdasin ringi lahases jalaga, see oli ebamugav ja piiras tugevalt liikumist. Ma ei tahtnud operatsioonile minna, sest taastusravi on väga pikk. Vastseliinast on haiglasse ilmatu maa minna ka. Arvestasin, et enne suuri pühi ma taastuda ei jõua ja pean lapsi karkudel külastama. Pigem toetun kepile, mis on sellistel puhkudel ülimalt kasulik. Tean, et olen väga oodatud,“ ütles jõuluvana.
Küsimusele, kuidas ta oma tervise eest hoolitseb, muigab ta et pöörab sellele rohkem tähelepanu kahjuks alles siis, kui terviseprobleemid on juba tekkinud või lausa ähvardab operatsioon. Alles siis hakkab ta otsima vastavat kirjandust ja mõtleb millised salvid või toidulisandid võiksid aidata.
„Kahju et hakkad oma tervise eest hoolitsema liiga hilja, siis kui keha juba saadab signaale, näiteks liigesevalu. Ka mina ei ole erand. (Naeratab.) Hea, et on olemas meetmed, mis seda takistavad,“ ütleb Ardi ja lubab, et ta ei unusta hoolitseda mitte ainult luude tugevuse, vaid ka liigeste tervise eest. Jõuluvana katsetab praegu Versan Shots toidulisandit liigeste toetamiseks.
Ka tema arstist abikaasa hoolitseb oma 70. eluaastates mehe tervise eest. Ardi on nelja lapse isa – koos abikaasaga on nad üles kasvatanud kolm poega ja ühe tütre – ning on juba saanud ka vanaisaks. Ta räägib, et kui ta kohtas mõnel jõuluüritusel oma lapsi, siis arusaamatusi ei tekkinud, seda enam, et teda ei tuvastatud – lapsed ei avaldanud oma eakaaslastele, millist tähtsat missiooni täidab nende isa.
„Teised lapsed usuvad muinasjutte, et jõuluvana saabub põhjapõdrasaaniga ja paneb kuuse alla kingitusi. Aga minu lapsed teadsid, kes on nende isa. Ma ütlesin neile: „Mõned lapsevanemad on presidendid, torumehed, elektrikud, aga teie isa on detsembris jõuluvana.“ See on omamoodi kohustus ja missioon,“ ütles Ardi, kelle pojad on samuti jõuluvana rolli proovinud.
Võimleb iga päev
Mees, kelle elu on lahutamatu jõuluvana müstilisest tegelaskujust, ütleb, et enne suuri pühi muutub tema elu palju aktiivsemaks. Ja kui aasta lõpuni on jäänud kolm-neli kuud, pöörab ta erilist tähelepanu sportimisele ja keha tugevdamisele, et jaksaks raskeid kingikotte tõsta.
„Ma pean tõstma paljusid lapsi ja sageli ka rohkem kui üht õpetajat, mõnikord isegi koolidirektorit. (Naerab.) Karglemine on piisavalt hea füüsiline soojendus. Lihased, sidemed ja kõõlused soojenevad, nii saab vältida vigastusi,“ rääkis Ardi.
Tema sõnul piisab, kui iga päev vähemalt 15 minutit võimlemisharjutusi teha. „Mõned harjutused on rasked: keerutad käsi ja jalgu, tõmbad ennast kõverasse ja enam sirgeks ei saa,“ naerab laste lemmik. Küsimusele, kas koolides õppivate laste füüsiline aktiivsus on piisav, märgib jõuluvana, et õpilased veedavad liiga palju aega arvutiekraani jõllitades. „Vanematel on võib-olla lihtsam lapsele arvuti pihku pista ja laps ongi terve päeva hõivatud. Aga mis siis sellest head on, kui pärast on selg kõver ja põlved valesti painutatud? Suureks saades istub ta ikka valesti, ilmnevad erinevad haigused,“ räägib jõuluvana ning lisab, et üldse on kõige tähtsam koos lähedaste inimestega veedetud aeg, soe ja mõnus suhtlemine kodus.
Laste lemmiku menüü
Nagu peabki, kaalub jõuluvana mehiselt – ligi 150 kilo. Ta ütleb, et ranget dieeti ta ei pea. Vastupidi, sest vastasel juhul ei jaksaks ta raskeid kingikotte vedada. Vaatamata sellele püüab ta järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid. Ta on isegi proovinud pidada dieeti, jättes kõrvale ühe või teise toiduaine, eriti maiustused. „Alati tuleb olla mõõdukas. Ainus, mille puhul ei tohiks kokku hoida, on naer ja rõõm. Need võivad alati üle ääre voolata,“ muigab suurepärase huumorimeelega vestluskaaslane.
Muidugi ei sobi kokku jõuluvana ja alkohol. Narkootikume ei soovitata ta üldse, isegi tubaka kujul.
„Jõuluvana peab lõhnama nagu jõulupuu, halvemal juhul kui mänd või nulg, aga mitte nagu sigaretisuits,“ väristab õlgu üle nelja aastakümne loomulikku habet kasvatav Ardi.
Kommentaar
Leedu Terviseteaduste Ülikooli Kaunase kliinikute ortopeedilise traumatoloogia kliiniku juhataja prof. Alfred Smailys:
Kahjustatud liigesstruktuurid ei taastu. See on otsekui üheotsapilet. Inimorganismi kompensatsioonivõime on suur, mistõttu tunneme mõnikord liigesekahjustuse tagajärgi alles aastakümneid hiljem. Kompensatsioonivõimaluste ammendumisel tekib liigeste artroos, haiguse edenedes ilmnevad pidevad valud, liigesefunktsioon on häiritud – välja areneb liigese kontraktuur.
Võime selgelt nimetada riskifaktoreid, mis mõjutavad otseselt haiguse (artroosi) teket:
- Esiteks, geneetilised tegurid. Inimesed lihtsalt võivad haigestuda liigeste artroosi. Nagu vähi korral – haigestuda võime kõik, kuid põeb seda haigust ainult osa inimkonnast.
- Füüsilise aktiivsuse puudumine. Füüsilise pingutuse ajal paraneb lihase verevarustus, samuti liigesekõhre varustamine toitainetega (kõhres veresooni ei ole, selle toitmine toimub liikumise ajal).
Peamine viga on vähene füüsiline aktiivsus, toitumisprobleemid ja kohati hoolimatu suhtumine keha saadetud signaalidesse. Tänapäeval on füüsiline koormus, eriti noorte seas, oluliselt vähenenud.
Lahendus: vajalik on igapäevane, mõõdukas füüsiline koormus, liigesesõbralik igapäevane kehaline aktiivsus, võimlemine.
- Liiga suur, mittenõuetekohane füüsiline aktiivsus. Mõnikord teevad inimesed jõusaali minnes endale kahju rohkem, kui nad arvata oskavad. Kui teadmisi napib ja harjutusi tehakse valesti, siis ilmnevad sellise „spordi“ tagajärjed teinekord alles aastate pärast.
Lahendus: jalgrattasõit, sörkimine, igapäevane jalutuskäik, autosõidust loobumine. Kõik need meetmed lükkavad artroosi arengut edasi.
- Toitumine, tarbitava toidu kvaliteet, suitsetamine, alkohol. Kiirtoidukultuur ja muud kahjulikud tegurid mõjutavad liigesekahjustuste teket nooremas eas.
Seega, nagu mainisin, on kehalise aktiivsuse suurendamine, igapäevane liikumine, kehakaalu ja toitumisharjumuste jälgimine, tasakaalustatud toitumine, suitsetamisest ja alkoholist loobumine ning päevarežiimi järgimine ilmselt parimad otsused, mis tuleb vastu võtta juba täna.
Deimantė Gruode
Nädalaleht Leedu Tervis, 2019. a.
