Sõidad jalgrattaga? Väga hea! Kuid, kas oled kindel, et sinu ratas ei tee su tervisele kasu asemel hoopiski kahju? Pole saladus, et jalgrattasõit on suurepärane aeroobne treening, mis on kasulik nii meie vaimsele kui füüsilisele tervisele. Lisaks sellele on tegemist kõige keskkonnasõbralikuma transpordiviisiga, millega kaasnevad minimaalsed kulud. Kuid vahel juhtub, et teadmatusest tehakse vigu, millel võivad olla tervisele ootamatult negatiivsed mõjud. Üheks selliseks veaks on jalgratta reguleerimata jätmine või valesti reguleerimine. Kas teadsite, et halvasti reguleeritud jalgratas võib liigestele ja kogu liikumissüsteemile teha rohkem kahju kui kasu? Peamised vead, mida jalgrataste reguleerimisel tehakse on vale istme kõrguse valimine ja kehvasti reguleeritud lenkstang. Lisaks sellele ei pöörata väga sageli tähelepanu korrektsele istumisasendile. Vaatame, kuidas olla kindel, et jalgrattasõit meie tervisele kasu asemel kahju ei tooks.
- Istme reguleerimine
- Istme kõrguse valimine. Olenemata jalgratta tüübist on istme kõrgus ideaalne siis, kui pärast rattale istumist ja kanna pedaalile asetamist on jalg põlveliigesest täielikult välja sirutatud.
Liiga madalale lastud istmega sõites ei sirutu jalad sõidu ajal välja, me väsime kiiremini ning koormus liigestele on oluliselt suurem.
Liiga kõrgele tõstetud istmega sõites peavad puusad liigselt liikuma, me libiseme istmel ning pikematel sõitudel kannatavad sel juhul eriti selg ja põ - Istme asendi valimine. Oluline on reguleerida ka istme kaldenurka. Istme asend peab olema horisontaalne.
Kui laseme istme noka liiga alla, siis istume ainult istme tagumisel osal, tunneme end ebastabiilselt, väsime kiiremini ning koormus liigestele on palju suurem.
Kui nokk on liiga üles tõstetud, suurendab see survet vaagnapõhjalihastele ja suguelundite piirkonnale.
- Lenkstangi reguleerimine
- Vale lenksu kõrgus võib põhjustada kaela-, õla-, selja- ja käevalu.
Õige lenksu kõrgus sõltub jalgrattasõidu eesmärgist! - Maanteerattaga sõites tuleks suuremate kiiruste saavutamiseks sättida lenkstang istmega samale tasapinnale või istme kõrgusest madalamale. Selline kõrgus vähendab tuuletakistust, mis omakorda muudab väntamise kergemaks ja kiirendamise lihtsamaks.
- Pikkadeks sõitudeks või igapäevaseks linnasõiduks on kõige parem tõsta lenkstang istmest tunduvalt kõrgemale — see on kõige mugavam asend.
NB! Lenksuposti ei tohi tõsta kõrgemale, kui see lubatud on. Tavaliselt on see tähistatud hoiatustega nagu “stopp”, “maksimum” või muude märkidega.
- Õige istumisasend
- Õige kehahoiaku määramiseks tuleks ette kujutada kella. Jalad peaksid liikuma kella 17-18 juures, keha ülaosa peaks olenevalt ratta tüübist olema kaldus kella 12 juures (linnarattad), kella 13 juures (hübriidrattad) ja kella 15 juures (maanteerattad). Oluline on kalduda rooli poole just puusadest ja mitte kunagi vöökohast. Samuti tuleks hoida selg sirgena ja kõht kergelt sisse tõ
- Sõidu ajal peaks käsi hoidma nii, et küünarvars ja käsi oleksid ühel joonel. Jalgratta käepidemetele tuleks toetada Küünarnukid võiks hoida kergelt kõverdatutena, mis võimaldab õlgadel ja kaelal lõdvestuda.
