Tele- ja raadiosaadete juht, rahvamuusikateadlane Zita Kelmickaite (68) ütleb, et tööreisile kutsub ta alati kaasa mõne noore operaatori. Seda seetõttu, et talle ei meeldi, kui kolleeg kaebab väljakannatamatuid liigesevalusid, mis on hästi teada selle eriala eakamatele esindajatele ja ka talle endale.
Leida aega oma tervise jaoks
Kelmickaite sõnul on probleem selles, et me kipume eirama keha saadetud signaale, ignoreerima arsti nõuandeid ja soovitusi. Arstid soovitavad mõelda juba noorena liigeste tervise peale, sest kui need on kulunud, tuleb need võib-olla asendada kunstlikega. Naine muretseb, et kui me arste ei kuula, siis võib see lõppeda halvasti.
„Ma tunnen oma liigeseid kogu aeg. Mõnikord valutavad need rohkem, mõnikord vähem. Ja ükskord oli mu põlv nii paistes, et kolleeg Edita Mildažytė, nähes, kuidas ma trepist üles ronisin, pani mind peaaegu vägisi autosse ja viis Lazdynai haiglasse. Pärast läbivaatust nentis kirurg, et mul on menisk rebenenud,“ räägib tohutu töökoormusega Z. Kelmickaitė.
„Kui inimene otsib lohutust, öeldes, et tema liigesed ei kuula sõna, siis tahaks talle esitada küsimuse: aga kas sina kuulad, mida arstid sulle räägivad? Näiteks kui me seisame palju, siis julgustavad nad meid veidi liikuma, liigutama liigeseid ja kõndima. Kas arvate, et ma hakkan nüüd nagu hull ringi trampima või jalgu kõigutama? Olen näinud, kuidas näiteks Ameerikas või Austraalias kuulatakse arste lausa pühalikult, kuid meie oleme sõnakuulmatud patsiendid,“ tunnistab naine.
Ülekaal on meie vaenlane
„Samuti ei aita ülekaalulisus liigeseid hoida. Kui vaid kuulaks arste ega sööks õhtuti… Aga töömasin on nii kiire, et kui õhtul kell üksteist töölt naased, siis ei suuda silmi kinni pigistada hõrgu taldrikutäie ees või mitte pista kõhtu paar maitsvat võileiba“, räägib Z. Kelmickaitė.
Naisel on hea meel, et kui ta osales LRT projektis „Rahvuslik ekspeditsioon“ ning nende meeskond purjetas jõgedel Ukrainas, Valgevenes, Poolas ja Lätis, siis ei vedanud liigesed teda alt ega teinud häda. Leedu suurvürstiriigi ajaloolistel maadel navigeerimine nõudis tohutult vastupidavust ja füüsilist jõudu.
„Minu ema kannatas terve elu liigesehaiguste all. Nägin, kuidas ta tegi kõikvõimalikke hariliku varemerohu ja kuldvuntsi ehk toa-ženšenniga kompresse,“ räägib Z. Kelmickaitė, lisades, kui oluline on oma tervise eest õigel ajal hoolt kanda, ootamata probleemi tõsinemist.
Kelmickaitė ütleb, et ta on võtnud VERSANI toidulisandeid liigestele ja tal on hea meel, et need aitasid ja tema tervis paranes oluliselt.
Meeldib reisida
Kelmickaitė naljatleb, et tema on füüsiliselt aktiivne ainult siis, kui ta püüab trolli või bussi peale joosta. Lisaks, kuna ta elab neljandal korrusel, siis tuleb tal kõrgele ronida ja õhtuti naaseb ta koju, rasked ostukotid käes.
„Naabrid naeravad, et nad ei jõua mulle järele. Nii et kuni nad mind kätte ei saa, on kõik veel hästi,“ naerab Z. Kelmickaitė.
Talle meeldib reisida. Ta on külastanud Hiinat, Austraaliat, Ameerikat, Iisraeli, Rootsit, Norrat ja teisi riike.
„Lend Austraaliasse kestab 16 tundi. Ma olen nii õnnelik, kui ma lennukisse istun ja saan seal ennast välja magada nagu väike beebi. Operaator lihtsalt togib mind ja annab märku, et oleme kohale jõudnud. Kaasa võtan alati ainult noore operaatori, et ta ei räägiks mulle mingitest liigestest. Kujutage ette, et kaameramehed kannavad terve elu kaasas kaameraid, mis, muide, olid varem veel raskemad. Nende füüsiline koormus on väga suur: ühe või teise kaadri tabamiseks tuleb neil joosta, painutada, pikali heita. Seetõttu on meestel selgrood kõverad ja liigesed valutavad,“ räägib saatejuht.
Ilu kultus
Kelmickaitė märgib, et praegu räägitakse ainult sellest, kuidas mitte paksuks minna, mitte sellest, kuidas liigeste eest paremini hoolitseda ja nende head seisundit pikendada. Sageli ei pöörata tähelepanu sellele, et liigesed krigisevad – kuni tõsised tervisemured meid maha ei murra.
„Kui vistrik näkku tekib, on see kole. Aga me ei ela ilu nimel. Elame selleks, et käia, et mõistus terav oleks,“ räägib naine.
Kelmickaitė sõnul tuleks selleks, et liigesed oleksid terved, süüa tervislikult, kõndida rohkem ja ujuda, mitte tülitseda kellegagi ja nautida elu.
Kommentaar
Leedu olümpiakoondise peaarst Dalius Barkauskas:
– Füüsikaseaduste järgi on iga liikuv süsteem määratud kuluma. Seetõttu on ka inimene nagu kõik teised liikuvad looduslikud kehad määratud ühel või teisel viisil kuluma. Kui see on füsioloogiline protsess, teenib liiges meid elu lõpuni. Muidugi, liiges küll vaevleb, aga teenib ikkagi. Tänapäeva probleem seisneb selles, et me ei ela nii, nagu meie keha on elama loodud. Esiteks istume liiga palju.
Negatiivsete mõjude poolest võib istumist võrrelda suitsetamisega. Sel juhul muutub ainete ja liigeste ainevahetus, veresooned muutuvad vähem elastseks. Lisaks toimuvad loomulikud ealised muutused. Üks neist on see, et 35–40 aasta vanuselt kaotab igaüks meist igal aastal 0,5–1% lihasmassist. Seetõttu väheneb ka liigeste kaitse. Kui keha ei suuda enam seda negatiivset koormust aktsepteerida, vajub liiges kokku.
Mida vanem on inimene, seda rohkem, mitte mingil juhul vähem, peame liikuma: töötama aias ja hoolitsema lillede eest, tegema majapidamistöid või riisuma lehti. Ja kui mõelda spordile, siis see peab olema mitmekülgne tegevus.
Ülekaal põhjustab tavaliselt ainevahetuse häireid ja kahjustab ka liigeseid.
Liigesed vajavad erinevaid aineid. Kaasaegses toitumises napib kollageeni kiudaineid. Ennekõike tuleb luua endale liikumisrežiim, sest kui ma istun arvuti taga, vajutan nimetissõrmega hiirt ja kujutan ette, et pärast tükikese süldi söömist muutuvad mu liigesed tervemaks, siis see tõesti nii ei lähe. Ainult liigne rasv ummistab veresooni.
Deimantė Gruode
Nädalaleht Leedu Tervis 2019
